06-02-2013, 03:03 PM
Ega see, et firmale on väljastatud ISO kvaliteedi/juhtimisserdid, ei garanteeri seda, et see viimane lüli ahelas ehk töömees, kuhu maani on kõik koore nagunii juba ära koorinud, ööl ja päeval vahet teeb 
Lõppahelas on keegi ülipisike alltöövõtja, kellelt selle raha eest oleks naiivne midagi paremat loota. See on Eesti elu, kus kahjuks on ainult hind/odavus määrav. Ja ma ei saa aru ka nendest kiunujatest ametnikest, kes on olematut tööd/saamatust/laiskust sellega välja vabandavad, et TULEB ju võtta ODAVAIM pakkumine - jah tulebki, aga mitte keegi ei keela sul kirjutada ette selliseid hanke tingimusi, mis tagaks kvaliteedi/kontollitud ajakulu jne...
Seda ei sa nimetada nostalgiaks, kuna ma olen liiga noor selleks aga ma olen kohati mõtlema jäänud, kuidas oli elu nõuka ajal korraldatud, just nimelt korraldatud.
Meil oli haridus, mis tootis seda, mida riik VAJAS, mitte tühja, sealt tuli know-how, tööjõud; oli tootmine, oli nn eksport (ok kindla ostuturuga), toorest sai kaup, see oli organiseeritud, mitte isetekkeline, maal oli ka elu, inimestel oli töö jne. Eh teoorias peaks olema see protsess toimiv tervik ka täna, kui suudetaks seda organiseerida. Suur miinus on kindlasti suure vennaliku turu puudumine
Lihtsalt täna rapsitakse ilma tulevikuta tühja, kõik on hetkelise kasuahnuse ja kasu peal väljas, mõtlema natukenegi perspektiivi.
See liberaalsus ja nii vaba turumajandus ei ole vist siiski sobivaim mudel meie "kliimasse" Samas ei saa ka unustada seda, et kõik homo sovieticused sai võimaluse äkki eraomandit omada, mis pani vist kõigil (siiaaami enamusel) käed värisema ja kasuahnuse tööle, ainult, et täna virutatakse sageli teiste eraomandit mitte ühist ehk "eikellegi ehk riigi" vara.
Ei taha ka üldse mitte poliitiliseks minna, kuid see, mis siin riigis täna toimu,b on väga küüniline ja kohtlane, kuid õnneks on hakanud seda jama aina rohkem ka päevavalgele tulema. Kuid jääb lohutus, et aeg parandab kõik
Lõppahelas on keegi ülipisike alltöövõtja, kellelt selle raha eest oleks naiivne midagi paremat loota. See on Eesti elu, kus kahjuks on ainult hind/odavus määrav. Ja ma ei saa aru ka nendest kiunujatest ametnikest, kes on olematut tööd/saamatust/laiskust sellega välja vabandavad, et TULEB ju võtta ODAVAIM pakkumine - jah tulebki, aga mitte keegi ei keela sul kirjutada ette selliseid hanke tingimusi, mis tagaks kvaliteedi/kontollitud ajakulu jne...Seda ei sa nimetada nostalgiaks, kuna ma olen liiga noor selleks aga ma olen kohati mõtlema jäänud, kuidas oli elu nõuka ajal korraldatud, just nimelt korraldatud.
Meil oli haridus, mis tootis seda, mida riik VAJAS, mitte tühja, sealt tuli know-how, tööjõud; oli tootmine, oli nn eksport (ok kindla ostuturuga), toorest sai kaup, see oli organiseeritud, mitte isetekkeline, maal oli ka elu, inimestel oli töö jne. Eh teoorias peaks olema see protsess toimiv tervik ka täna, kui suudetaks seda organiseerida. Suur miinus on kindlasti suure vennaliku turu puudumine
Lihtsalt täna rapsitakse ilma tulevikuta tühja, kõik on hetkelise kasuahnuse ja kasu peal väljas, mõtlema natukenegi perspektiivi.
See liberaalsus ja nii vaba turumajandus ei ole vist siiski sobivaim mudel meie "kliimasse"
Samas ei saa ka unustada seda, et kõik homo sovieticused sai võimaluse äkki eraomandit omada, mis pani vist kõigil (siiaaami enamusel) käed värisema ja kasuahnuse tööle, ainult, et täna virutatakse sageli teiste eraomandit mitte ühist ehk "eikellegi ehk riigi" vara.Ei taha ka üldse mitte poliitiliseks minna, kuid see, mis siin riigis täna toimu,b on väga küüniline ja kohtlane, kuid õnneks on hakanud seda jama aina rohkem ka päevavalgele tulema. Kuid jääb lohutus, et aeg parandab kõik
“A Mercedes-Benz needs to look like a Mercedes-Benz. And another thing that’s just as important is harmonious model progression: the next model should never make the previous models look old.”