22-01-2012, 05:33 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 23-01-2012, 08:58 AM ja muutjaks oli stihl.)
Mingeid õlisid või määrdeid ma üldsegi ei kasutaks, kuna tavaõlid ja -määrded muutuvad pikema aja peale hoopis roostetamist soodustavaks...(mingi happelisuse värk tekib neil vananedes).
Vene ajal lasti karpidesse vana mootoriõli ning mingi aja pärast kukkus karp hoopis küljest.
Või kui vaadata 20a hooldust mitte saanud käigukasti sisse, siis hammakad on samuti pealt roostekirmesed, mis sest, et õlised...Vaata ntx. seda: pilti
Sama on roostesulatajaga - kui mõni polt/mutter sellega (edukalt) lahti keerata ja polti sellest õlist pärast mitte ära puhastada, siis 6 kuu pärast on asi juba nii roostes, et üldse pole võimalik enam midagi sellega tarka teha...
Kui aga põhjalik roosteemaldus (haljaks, krundid, värv + vaha) on majanduslikult ebaotstarbekas (a`la auto, mille nagunii paari aasta pärast välja vahetab jne) ja juba kirme peal, siis pigem muunda ta millekski muuks kasutades suvalist roostemuundurit (kapseldajat) Buvanolist Prestoni, vahet pole; peaasi, et töödeldud koht mustaks tõmbuks, siis on silmale kah näha, et toimib. Enne peaks kasvõi paar korda traatharjaga/suruõhuga üle käima, et suurem roostetolm minema saada.
Muud roostesurmad ja lahustid, mis ei ole kapseldavad, nõuavad lisatööd, s.o. eemaldamist enne järeltöötlemist... (näiteks see: http://www.rustyco.co.uk/), aga see pole meiesugustele laiskadele....
Edasi juba, kui muundur on töö teinud ja pind must, olen mina lasknud selle koha üle kerevahaga. Valik on samuti väga lai, mina olen põhiliselt
kasutanud Würthi saBesto kerevaha, mis meil Eestis täiesti vabalt on saadaval. Sellel on ka pikemad torujupid koos pihustiga kaasas. (et ntx. uste sisse lasta, ei pea seda lahtigi võtma.)
Kui esimest korda vahatad, siis tee seda soojas ruumis, uksepolstrid maas ja nii, et igast august tilgub. Samal ajal jälgi, et väljavooluavad umbe ei läheks. (see, et ustel ülevalt tihendi juurest vesi sisse jookseb ja alt uuesti välja, see peabki nii olema; sestap ka uksekiled jne, et uksepappi vee eest kaitsta; sama teema on karpidega, et augud peavad all vabad olema ja õhk läbi käima). Mehaanikale (lukud) pole otse mõtet peale lasta (sinna käib muu määre), aga lukkude-kere liitepindadele küll.
Ühe 500ml pudeliga teeb ära umbes 2,5 ust kui korralikult teha.
Kerevahad haisevad vähem ja meeldivamalt ning mõnda aega on autos sees seda lõhna tunda, ära muretse, see kaob mingi aja pärast.
Ekstreemsematel juhtudel, kui laiskus eriti suur (nagu mul endal tavaliselt oma isiklike autodega töötades) võib kerevaha ka otse õrnale roostele peale lasta; ikka on temast kasu ja edasi juba niimoodi ei tolma.
Ja nagu teema pealkirigi ütleb, on see korrosiooni aeglustamine, mitte likvideerimine.
Aga täitsa töötab.
Mingi aeg tagasi ostsin ühe 78 aasta Jaguari, mis korrapäraselt, s.o. pea igal aastal oli seestpoolt analoogilise asjaga vahatatud (järeldasin sellest, et karbi ja ukse sees olid vahast juba suuremad hangunud tükid moodustunud) - aga plekk oli korras ning remonti vajas vaid esipõll, mis vahatatud ei olnud; kõik uksed, karbid, tagatiivaääre pealsed jne olid ok.
Vene ajal lasti karpidesse vana mootoriõli ning mingi aja pärast kukkus karp hoopis küljest.
Või kui vaadata 20a hooldust mitte saanud käigukasti sisse, siis hammakad on samuti pealt roostekirmesed, mis sest, et õlised...Vaata ntx. seda: pilti
Sama on roostesulatajaga - kui mõni polt/mutter sellega (edukalt) lahti keerata ja polti sellest õlist pärast mitte ära puhastada, siis 6 kuu pärast on asi juba nii roostes, et üldse pole võimalik enam midagi sellega tarka teha...
Kui aga põhjalik roosteemaldus (haljaks, krundid, värv + vaha) on majanduslikult ebaotstarbekas (a`la auto, mille nagunii paari aasta pärast välja vahetab jne) ja juba kirme peal, siis pigem muunda ta millekski muuks kasutades suvalist roostemuundurit (kapseldajat) Buvanolist Prestoni, vahet pole; peaasi, et töödeldud koht mustaks tõmbuks, siis on silmale kah näha, et toimib. Enne peaks kasvõi paar korda traatharjaga/suruõhuga üle käima, et suurem roostetolm minema saada.
Muud roostesurmad ja lahustid, mis ei ole kapseldavad, nõuavad lisatööd, s.o. eemaldamist enne järeltöötlemist... (näiteks see: http://www.rustyco.co.uk/), aga see pole meiesugustele laiskadele....
Edasi juba, kui muundur on töö teinud ja pind must, olen mina lasknud selle koha üle kerevahaga. Valik on samuti väga lai, mina olen põhiliselt
kasutanud Würthi saBesto kerevaha, mis meil Eestis täiesti vabalt on saadaval. Sellel on ka pikemad torujupid koos pihustiga kaasas. (et ntx. uste sisse lasta, ei pea seda lahtigi võtma.)
Kui esimest korda vahatad, siis tee seda soojas ruumis, uksepolstrid maas ja nii, et igast august tilgub. Samal ajal jälgi, et väljavooluavad umbe ei läheks. (see, et ustel ülevalt tihendi juurest vesi sisse jookseb ja alt uuesti välja, see peabki nii olema; sestap ka uksekiled jne, et uksepappi vee eest kaitsta; sama teema on karpidega, et augud peavad all vabad olema ja õhk läbi käima). Mehaanikale (lukud) pole otse mõtet peale lasta (sinna käib muu määre), aga lukkude-kere liitepindadele küll.
Ühe 500ml pudeliga teeb ära umbes 2,5 ust kui korralikult teha.
Kerevahad haisevad vähem ja meeldivamalt ning mõnda aega on autos sees seda lõhna tunda, ära muretse, see kaob mingi aja pärast.
Ekstreemsematel juhtudel, kui laiskus eriti suur (nagu mul endal tavaliselt oma isiklike autodega töötades) võib kerevaha ka otse õrnale roostele peale lasta; ikka on temast kasu ja edasi juba niimoodi ei tolma.
Ja nagu teema pealkirigi ütleb, on see korrosiooni aeglustamine, mitte likvideerimine.
Aga täitsa töötab.
Mingi aeg tagasi ostsin ühe 78 aasta Jaguari, mis korrapäraselt, s.o. pea igal aastal oli seestpoolt analoogilise asjaga vahatatud (järeldasin sellest, et karbi ja ukse sees olid vahast juba suuremad hangunud tükid moodustunud) - aga plekk oli korras ning remonti vajas vaid esipõll, mis vahatatud ei olnud; kõik uksed, karbid, tagatiivaääre pealsed jne olid ok.