26-02-2011, 06:01 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 26-02-2011, 06:05 PM ja muutjaks oli Marten.)
Paljude eelnevate sõnavõtjatega olen üldiselt ühel nõul, mis puudutab valima minekut - KINDLASTI tuleb minna ja oma valik teha, milline see iganes on. Üks hääl on tõesti määrava jõuga ning kuigi valimisseaduses on selleks korraks sisse viidud muudatused, et päris enam 50-ne häälega sisse ei saa, siis sellegi poolest võib üks hääl avatud nimekirjade juures paremusjärjestust märgatavalt muuta. See omakorda aga võib kaasa tuua ka selle, kes rahvasaadikutena sisse saab.
Mis puudutab majandust, siis Indrek tegi siin piisava kokkuvõtte - Euroopa suurde majandusruumi kuuluvana allume me eelkõige EL-i direktiividele ning enda äriseadustikule ja -koodeksile. Meeldis ühes Vabariigi Kodanikes H. Aasmäe väljaöeldu, et Eesti seadusloome on läinud liiga detailseks ja ülepaisutatuks ning see on üks meie majandusarengu aeglustajaid. Muidugi on siin ka muid aspekte, aga peamine on ikka tootev tööstus, aga kui vaadata statistikameti andmeid, siis 70% SKP-st pärineb meil teenindussektorist, mis peaks olema piisavalt mõtlema panev argument, miks meil normaalse arengu juures normaalseid palganäitajaid ei ole. Teenindussektor ei tooda konkreetselt,vaid pigem virtuaalselt ja viib raha välja, mitte ei jäta riiki.
Lillelist elu tahaks meist kõik, aga tõesti sõltub see paljuski rahva ehk siis meie enda tahtmisest tegeleda erinevate majanduslike ja sotsiaalsete valdkondadega, sest ega majandust ei vii edasi ainult äri-äri, vaid ka sotsiaalsemad väljundid, nagu panustamine kodanikuühiskonna arengusse. Aga nagu ühiskonnateaduses kenasti väljendatakse, siis hoolimata 20-aastasest taasiseseisvumiseperioodist, oleme me ikkagi postkommunistlik ühiskond, millel läheb tänaste arenenud riikide tasemel jõudmiseks umbes 50 aastat, aga siis on nemad juba 50 aastat edasi jõudnud. Ehk sellele tasemele, millest siin ka Vabariigi peaminister unistab ja seda küllalt julgelt ning avalikult, ei jõua me nähtavasti kunagi. Aga unistada tuleb ning vastavalt sellele ka tegutseda. Ja riigivõla jutt on tõesti tõsi - selles suhtes oleme me juba täna EL-i rikkaim riik oma sisuliselt 1,5€ miljardilise võlaga. Kreeka peaks selles vallas veel troonima kuskil 220€ miljardiga.
Üks teemapuudutus jäi ka veel silma - maksud. Minul on selle kohta lihtne tõlgendus - Kui me midagi ei tooda, siis on maksud paraku ainuke asi, mille baasil riik toimida saab. Ja kuna meil on vananev ühiskond, siis karta on, et maksukoormus tõuseb lähikümnenditel veelgi, olenemata sellest, kui liberaalne või sotsiaalne erakond meil parasjagu koalitsioonis on.
Igatahes on minul valik tehtud ja soovitan kindlasti teha ka teistel foorumlastel. Ärgem unustagem, et arenenud ühiskondade (tahame ka ise sinna kuuluda) valimisaktiivsus küündib ikka üle 70%.
Mis puudutab majandust, siis Indrek tegi siin piisava kokkuvõtte - Euroopa suurde majandusruumi kuuluvana allume me eelkõige EL-i direktiividele ning enda äriseadustikule ja -koodeksile. Meeldis ühes Vabariigi Kodanikes H. Aasmäe väljaöeldu, et Eesti seadusloome on läinud liiga detailseks ja ülepaisutatuks ning see on üks meie majandusarengu aeglustajaid. Muidugi on siin ka muid aspekte, aga peamine on ikka tootev tööstus, aga kui vaadata statistikameti andmeid, siis 70% SKP-st pärineb meil teenindussektorist, mis peaks olema piisavalt mõtlema panev argument, miks meil normaalse arengu juures normaalseid palganäitajaid ei ole. Teenindussektor ei tooda konkreetselt,vaid pigem virtuaalselt ja viib raha välja, mitte ei jäta riiki.
Lillelist elu tahaks meist kõik, aga tõesti sõltub see paljuski rahva ehk siis meie enda tahtmisest tegeleda erinevate majanduslike ja sotsiaalsete valdkondadega, sest ega majandust ei vii edasi ainult äri-äri, vaid ka sotsiaalsemad väljundid, nagu panustamine kodanikuühiskonna arengusse. Aga nagu ühiskonnateaduses kenasti väljendatakse, siis hoolimata 20-aastasest taasiseseisvumiseperioodist, oleme me ikkagi postkommunistlik ühiskond, millel läheb tänaste arenenud riikide tasemel jõudmiseks umbes 50 aastat, aga siis on nemad juba 50 aastat edasi jõudnud. Ehk sellele tasemele, millest siin ka Vabariigi peaminister unistab ja seda küllalt julgelt ning avalikult, ei jõua me nähtavasti kunagi. Aga unistada tuleb ning vastavalt sellele ka tegutseda. Ja riigivõla jutt on tõesti tõsi - selles suhtes oleme me juba täna EL-i rikkaim riik oma sisuliselt 1,5€ miljardilise võlaga. Kreeka peaks selles vallas veel troonima kuskil 220€ miljardiga.
Üks teemapuudutus jäi ka veel silma - maksud. Minul on selle kohta lihtne tõlgendus - Kui me midagi ei tooda, siis on maksud paraku ainuke asi, mille baasil riik toimida saab. Ja kuna meil on vananev ühiskond, siis karta on, et maksukoormus tõuseb lähikümnenditel veelgi, olenemata sellest, kui liberaalne või sotsiaalne erakond meil parasjagu koalitsioonis on.
Igatahes on minul valik tehtud ja soovitan kindlasti teha ka teistel foorumlastel. Ärgem unustagem, et arenenud ühiskondade (tahame ka ise sinna kuuluda) valimisaktiivsus küündib ikka üle 70%.
320CDI - Väikevenna
