Mercedes-Benz Eesti Klubi Foorum
Rooste 2001 G-l? - Printerisõbralik versioon

+- Mercedes-Benz Eesti Klubi Foorum (https://foorum.clubmb.ee)
+-- Foorum: Mercedes-Benz sõidukid (https://foorum.clubmb.ee/forumdisplay.php?fid=4)
+--- Foorum: R, M, GL, G-klass (https://foorum.clubmb.ee/forumdisplay.php?fid=108)
+--- Teema: Rooste 2001 G-l? (/showthread.php?tid=25542)



Rooste 2001 G-l? - nostromo - 25-12-2011

Tean et tüüpilisemaid kohti kust G roostetama hakkab on tagaluugi ülaserv kuid kas see on normaalne juba 2001 isendil?

Samuti paistab tagumine parem nurk olevat (mõlgi?) tagajärjel roostes. Ning isegi kapoti äär paistab mullitavat? Samuti juhipoolse küljepeegli alumine korpus tervenisti värvi lahti kobrutanud? Müüja ei osanud midagi tarka öelda kui et uuemad isendid ongi halvema kvaliteediga-tema teisel samuti müügisoleval 1991 tumepunasel ei pidavat veel selliseid probleeme olema. Kas lihtsalt halvasti hoitud (pole pestud ega vahatatud-poleeritud), värvimispraak?

Kas sellisel juhul üldse tasub eraldi värviparandusi hakata tegema või oleks mõistlikum kogu auto üle värvida? Seda enam et must sümpatiseerib rohkem. Palju korralik värvimine koos vajalike eeltöödega maksma võiks minna-ca 2000?

Samuti on antud isendil tõenäoliselt teostatud chip-tuuning Brabus D8S chipiga (184->228kW) kuid kui töökindlad sellised tuuningud on?




RE: Rooste 2001 G-l? - janek126 - 25-12-2011

Ega need uuemad roostetavad jah kuidagi imelikest kohtadest.
Väisasin ka sõbraga mingi aeg neid G müüjad läbi.
Tema ostiski lõpuks 94-95a isendi, kuna uuemad olid kõik mingite värvikahjustustega.

Ega korralikku värvi nüüd 2kiloga küll selga saa.
Naaberküla soss-sepp võtab minimaalselt 1000.-
Korraliku tulemuse saavutamiseks peaks arvestama 3-4kiloga, kuna sul vaja ju ka seest värvida, kui tahad auto tooni muutaBig Grin

Edud.
Janek.


RE: Rooste 2001 G-l? - hents99 - 25-12-2011

1997a ja üles peaksid olema kõik W463 galvaniseeritud keredega, ehk üldise roostega ei tohiks probleemi olla. Eks mingid väiksemad tüüpkohad ikka ole, kuhu saast koguneb jne.

Rolz kirjutas ka kuhugi teemasse täpsemalt. Tal omal konkreetne kogemus seljataga.


RE: Rooste 2001 G-l? - Rolz - 25-12-2011

Tagaluugi ülaserv probleemne - reeglina tehase keregarantii teema, kui regulaarsed esinduse hooldused.
Peegli koprus - jalad on alumiiniumist, see hakkab oksüdeeruma ja päris korralikult.
Voolujoonelisus ons elline,e t reeglina esikapotilt ei leia kivitäkkeid, neid leiab esiklaasi ümbert hulgi.
Probleemid on veel ustel klaasi välimised tihendimetallservad, kuhu tihend kinnitub, kus sees klaas jookseb.
Ja tagatiibadel koopalaiendi ja kerevhaelsied kohad, kus on kummitihendid - kogunev mustus hõõrub tihendi vahelt kerre jälje.


RE: Rooste 2001 G-l? - nostromo - 26-12-2011

Selge, tänud. Kahjuks vanem kui 2001 on minu jaoks oma vanamoodsa sisuga vastuvõetamatu.

Kui proovisõitu minna tegema siis kuidas neid diffrilukke kontrollitakse-nagu ühest youtube-i videost nägin siis neil 2 astet-oranzh (standby?) ja punane (locked?). Kas nende lülitamiseks peab auto seisma (kast P-rezhiimil olema?). Tagumine lukustab siis tagasilla ehk tekib tagavedu? Esimene ka esisilla ehk tekib 4-vedu? Aga mida keskmine teeb? Ja mida see HIGH/LOW tähendab-HIGH tavasõidul ja LOW maastikul? Pole varem maasturit omanud.

Kus oleks mõistlik lasta auto üle kontrollida (CO2 jne)-kas Lesvenis vajalik elektroonika olemas? Nagu aru saan siis 400CDI mootoril koguni 2 turbot?

Kas talvel oleks mõttekas hoida soojas garaazhis (mäletan Rolzi pihustiprobleeme mis tekkisid vist tänu külmale?)-samas peale soolalörtsi sooja garaazhi sõita pole ju eriti soovitatav?


RE: Rooste 2001 G-l? - R129 - 26-12-2011

Nostromo, jutu järgi ei jaga sa seda asja kohe ÜLDSE. Võta keegi targem kkasa ja tehke koos õit. Siis võta veel keegi targem ja mingi kellegi targema juurde Smile

Diffri lukud on päris oluline asi sellel autol - need peaks ikka 101% töötama. Vaata wikist mida diffri lukud teevad.

Pihusti probleem - korras masin on võtmest ka -25C hõlbsalt käivitatav ja kui keegi räägib, et külm tegi autole liiga, siis kahtlustan ilma mütsita külma käes käimist.

400 CDI mootoris on päris mitmeid olulisi komponente mida tasuks ostes jälgida.


RE: Rooste 2001 G-l? - Rolz - 26-12-2011

Külm ei tee liiga, külmadega hakkavad lihtsalt lekkivad pihustid käivitamisel tundma andma, soojaga ei pruugi aru saada.
See auto omabki püsivat nelikvedu.

Mina soovitaks G-klassist Sul mööda vaadata, ootad maybe valet asja sealt Smile



RE: Rooste 2001 G-l? - nostromo - 26-12-2011

Mis teha kui sõpradest ka keegi dzhiipi pole omanud ega mingit kokkupuudet varem olnud. Tahtsin pool aastat tagasi ühega minna proovisõitu tegema aga rabati just samal päeval nina alt ära.

http://www.youtube.com/watch?v=nxx6D-EgEyQ

Ehk siis diffrilukk rakendab vedu sellele rattale millel pidamine? Siiski kuidas neid tavaolukorras kontrollida?

Siin ka erinevad tüübid:

http://www.youtube.com/watch?v=gIGvhvOhLHU&feature=related

Rolz: G meeldib juba puhtalt VÄLIMUSE pärast-minu meelest maailma ilusaim auto kuigi enamustele meenutab Nivat ja X5 või länkkär ju palju ilusamad autod. Kaldun arvama et 99% uuemate G-dega liigeldakse linnaasfaldil. Nii oleks ka mul. Tahan vähemalt ära proovida.


RE: Rooste 2001 G-l? - ReinGSM - 26-12-2011

Kui on ikka kange soov G osta, siis tuleb ka nii teha. Kuigi jah S roolist G rooli... (päris erinevad asjad ju)
Aga tõsiselt ülbe välimusega kolakas on ta tõesti (eriti mustana) Rolleyes

Sinu teemadest pole aga täpselt aru saanud, kas sa otsid G-d igapäeva masinaks või hobiautoks nagu sa oma S-i kasutad?


RE: Rooste 2001 G-l? - nostromo - 26-12-2011

Hobiautoks esialgu.


RE: Rooste 2001 G-l? - R129 - 26-12-2011

Difri lukk ellimineerib difri ja "keevitb" selle kokku. Muudab kaasaegse silla keskaja vankri sillaks kus ratas pöörleb mõlemal pool sama kiirusega (ok ok keskajal oli ka konn rummu vahal ja lukku polnud). Kõvadel pillidel on lukud taga ja ees. Ehk siis tagant loukku pannes keerlevad tagumised rattad 100% sama kiirusega (ka siis kui üks õhus on). Ees toimub sama asi. Kesdiffer jagab jõu 50 % 50 % ette ja taha.




RE: Rooste 2001 G-l? - v6sa - 26-12-2011

(26-12-2011, 02:41 AM)nostromo Kirjutas: ... siis diffrilukk rakendab vedu sellele rattale millel pidamine? Siiski kuidas neid tavaolukorras kontrollida?
...

Difrilukk jagab pöördemomendi võrdselt kummalegi rattale. Või õigemini, lukus difri korral mingit jagamist ei toimu ja kogu sissetulev moment läheb käiku.

G sillas on nukkdifrid. Need kas peavad või mitte, mingit libisemist ei lubata. Igasugused häälitsused difri lukustumisel ja vabanemisel on ohu märk! Samas on nukkdifri puhul vaja meeles pidada, et seda ei tohi näppida kaapimise ajal. Kas otse sõites (väga ebasoovitav praktika) või seisu pealt ja siis aeglaselt liikuma hakates.

Kontrollimiseks paned lukku ja pöörad järsult. Pehme peal (muru, kruus) keerates peab sisemine ratas tagasi kaapima ja välimine edasi lohisema (sõltub pinnase pidamisest ja rehvide olukorra võrdsusest). Kõval pinnal ei taha auto keerata ja suure tõenäosusega lõhub midagi ära (satelliit või veovõll on "kaitsmeks" juhi lolluse vastu).

Hea oleks, kui saab proovitaval sillal ühe ratta õhku ajada. Kui siis veel liigub, on lukk korras.

G lukud lülituvad õliga (sarnane siduriajamile) ja hooldamatusest (mersut ju ei pea hooldamaEusa_doh) on need enamasti kinni jäänud ja seega difrilukk ei toimi.


RE: Rooste 2001 G-l? - Rolz - 26-12-2011

Ehk maakeeli saad igasse rattasse 25% veojõudu ehk selle, mille kohta saab ölelda suure tähega nelikvedu.
Kõige lihtsam proovida - mine liiva peale, lukud sisse ja gaasi andes peavad kõik neli ratast võrdselt liiva kraapima.


RE: Rooste 2001 G-l? - nostromo - 27-12-2011

Tänud köigile selgituste eest!


RE: Rooste 2001 G-l? - v6sa - 27-12-2011

(26-12-2011, 03:08 PM)Rolz Kirjutas: Ehk maakeeli saad igasse rattasse 25% veojõudu ehk selle, mille kohta saab ölelda suure tähega nelikvedu.
...

Emmm, tegelikult saab lukus difritega ükskõik, milline ratastest rakendada kõik mootori poolt pakutavat (ehk 100%). Mingit ümberjagamist ei toimu. Iseküsimus, kuivõrd nüüd mootori poolt pakutav pöördemoment ja ühe ratta poolt tarnitav haardumisega piiratud takistusmoment omavahel kattuvad... Enamasti käib mootor mõnuga üle (eriti, kui tihend kabiinis lekibRetard).

Kuigi seda mõtlesid Sa ilmselt ka ise. Lihtsalt Su kirjutusviis annab võimaluse arvata, et G difrite lukustamisel jagatakse mootori veojõud neljaks ja iga ratas saab veerandisuuruse portsu kätte...

Hammasühendusega difrilukk on tõepoolest Nelivedu suure tähega. Kahjuks tahab see ka suure tähega Juhti sanga. Muidu hakkavad pulgad lendama...Eusa_naughty


RE: Rooste 2001 G-l? - R129 - 27-12-2011

Lukku lülitus on G-l suhteliselt turvaliseks ju tehtud? Väike elektroonikaplokk lülitab rõhkusid ja normaalse käsitlemise juures ei tohiks väga vahet olla mis hetkel sa kolma klahvi vajutama hakkad!


RE: Rooste 2001 G-l? - v6sa - 27-12-2011

(27-12-2011, 12:14 PM)R129 Kirjutas: Lukku lülitus on G-l suhteliselt turvaliseks ju tehtud? Väike elektroonikaplokk lülitab rõhkusid ja normaalse käsitlemise juures ei tohiks väga vahet olla mis hetkel sa kolma klahvi vajutama hakkad!

Ma ei usu, et see lülitus suudaks elimineerida kõige tavalisema vea luku lülitusel - sisselülimise kaapimise ajal. Ning üsna tihti tehakse seda siis, kui üks ratas juba seisab (mistõttu teine uhab topeltkiirusega) ning suurest ärevusest pressitakse ka gaasi mehemoodi...
Pöördel lülimine on vähe leebem...

Või suudab 463 juba lukke kaitsta juhmjuhi eest (võtta veo maha lülitamise hetkeks)?